| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

View
 

MII7008

This version was saved 16 years, 11 months ago View current version     Page history
Saved by PBworks
on May 2, 2007 at 10:37:44 pm
 

Kursus MII7008

Kui sul on omapoolseid kommentaare kursusel osalemisest, ole hea ja lisa need!

 

 

Kursuse eesmärk on õppida haldama ja looma sobivaid tegevusmustreid hajutatud arhitektuuriga web 2.0 õpikeskkondades.

 

Kursuse esimene kontaktpäev möödus positiivselt. Kõige rohkem tegi rõõmu, et keegi ei hakanud küsima, et tuleks hoopis treenida, kuidas IVAs või Web-CTs õpetada…kõik vaatasid ikka tuleviku suunas.

Ja õhkkond oli hästi tore - aitäh kõigile osalejatele!

See on tõepoolest üks konstruktivistlik kursus :) nii otseses kui ka kaudses mõttes. Tuleb ikka vaeva näha, et see hajutatud keskkond kujuneks ja koos ka toimima hakkaks..ja ise koos õppijatega juurde õppida.

 

Näiteks kujunes kursuse monitooringu lehekülg PageFlake programmis kõigi osalejate ühise koordineeritud tegevuse kaudu:

  • Algul tuli luua oma ajaveeb ja kasutajakonto sotsiaalses viitesüsteemis del.icio.us.
  • Seejärel tuli oma viitelehele lisada oma ajaveebi aadress ja see varustada ühise viitega MII7008.
  • Kursuse monitooringu lehel tõmbame ühise viitega varustatud materjalide viited ühisesse infovoogu, mida kõik saavad jälgida. Kuna monitooringu lehe haldajateks on vaid tuutorid, siis on nende ülesandeks lisada kõikide ajaveebide infovood ühisele agregaatorileheküljele.
  • Muidugi, kui agregaatori modifitseerimise õigusi õppijatega jagada, saaksid nad ise kursuse leheküljele oma ajaveebid lisada, mis oleks teine võimalus ilma sotsiaalsete viidete ja ühise viite kasutamist.

 

Joonis 1. Agregaatori ekraanipilt 1. kontaktpäeval

 

Pärast kontaktpäeva sain kaks erinevat kommentaari Indrekult ja Kairilt. Esimene neist oli maili teel, mille vastuse panin üles ka kõigile vaatamiseks ajaveebi. Kuna tuutor pole hajutatud keskkonnas kunagi kindel, mida õppijad jälgivad, siis sai kommentaar lisatud nii avalehele, kui ka kodutööde juurde ja agregaatoris asuvasse foorumisse.

 

Lisaks otsustasin kommenteerida alati ka õppijate individuaalsetes ajaveebides - need on minu arvates enesejuhitud õppimise keskseks suhtluspaigaks tuutori ja õppija vahel. Sinna lisatud kommentaaridest peaks ajaveeb teatama ka oma omanikku, mis lisab operatiivsust suhtlemisse.

Kairi kommentaar oli kirjutatud kursuse ajaveebi ja kuna mina olen selle ajaveebi omanik, tulevad mulle, kui tuutorile, automaatselt teated uutest lisanduvatest kommentaaridest. See võimaldab tuutoril operatiivselt saata vastuseid. Huvitav, kas ka kommentaari saatja sai maili teel teate, et vastus on tulnud? Igatahes vastas Kairit kaunis kiiresti, et sai kommentaari infost abi.

 Kas siia võib ka kirjutada?

 

Siinkohal mõned märkmed:

 

  • Kairi ajaveebi lugedes tuli selline mõte, et oleks hea, kui oma tehnilistest probleemidest natuke lähemalt kirjutaksite oma ajaveebis.
  • Olen avastanud ühe probleemi erinevates ajaveebides kommentaare lisades - osad ajaveebi omanikud eelistavad kommentaare modereerida, mistõttu võivad tuutori soovitused jääda kauaks märkamata. Osad ajaveebid ei luba liikmetel väljastpoolt kogukonda (nt. tuutoril) kommentaare lisada, kas tuutor peab olema kõikjal oma kasutajakontoga, kui õppija eelistab kogukonnapõhist ajaveebi?
  • Agregaatorisse ei jõua sotsiaalsete viitesüsteemide tellitud infovood alati koheselt - seetõttu ei ole kõikide oselaejate poolt sotsiaalses viitesüsteemis ühise märksõnaga ajaveebide viiteid kohe võimalik jälgida.
  • Oleks mõistlik kasutada kursustel ajaveebi, mis ei koosne mitte eraldi lehekülgedest (kuhu saab lisada vaid kommentaare ja mitte uusi artikleid) vaid ühtsest veebiartiklite lehest. Siis saaks agregaatorisse tõmmatud ühisest ajaveebi infovoost reaalajas järgida, mida uut on tuutor lisanud kursuse veebi.
  • Agregaatorist on suhteliselt raske märgata, kelle blogiga on tegu. Võib-olla aitaks see, kui blogi omanikud oma blogi pealkirjastaksid nii, et nende nimi seal kajastuks. 

 

Kursuse teine kontaktpäev

 

Kursuse teise kontaktpäeva kaks suurimat õnnestumist olid kodutööde esitamise osa ja videokonverents, suurimateks ebaõnnestumiseks võiks pidada kolme aspekti: kuna kursuslased on väga ebaühtlase kogemusega, siis jääb mõnede jaoks tegevus liiga lihtsaks, teiste jaoks on aga asjad ikka veel üle jõu käivad; teiseks ebaõnnestus kursusel pbwiki kasutamine (pikemalt allpool) ja kolmandaks pole arvutiklassis Flashplayer igasse arvutisse lisatud ja IE browseritega mitmed web 2.0 töövahendid ei tööta (kuid õnneks avastasime, et Firefox'iga saab teha), mida ka õppijad kritiseerisid, kuna sama kordus ka esimesel kontaktpäeval.

 

PbWiki on kena haridusliku suunitlusega wiki, kuid miinuseks on see, et korraga saab wikiprojekte jagada vaid 10 kaaslasega - meid oli aga poole võrra rohkem. Teine võimalus, mida PbWiki pakub oli aga petlik - nimelt lubab PbWiki siseneda ka erinevate kasutajanimedega kasutades ühiselt teadaolevat parooli. Seda lootsime meie kursusel kasutada - kuid võta näpust, sel juhul töötab "kes ees see mees reegel" ja wikis saab muudatusi teha vaid üks isik.

 

Miks videokonverents oli huvitav?

Kõigepealt peame tänusõnad ütlema Vello Randlale, kes aitas meid tehniliste vahenditega. Jagunesime kolme punkti vahel - kaks neist Tallinna Ülikoolis ja üks Tartu Ülikoolis. Aitäh Anne Villemsile ja tema toredale üliõpilasele laupäevasel päeval meiega arutamast teemal avatud/hajutatud või suletud/kompaktsed õpihaldusüsteemid. Videokonverentsi huvitavaim osa oli minu jaoks Anne Villemsi ütlemata õige meenutus ajast kui veel LMS süsteeme polnud ja õppimine käis hajutatud õpikeskkondades emaili ja listide vahendusel.

 

Kuna kodutööde järgi saab anda hinnangu ka kursusel õpetatud ideede mõistetavusele, oli siiski väga hea meel tõdeda, et väga paljudel oli kodutöö tehtud. Kuna kodutööd hakkasid isiklikesse ajaveebidesse ilmuma peamiselt eelmisel õhtul enne kontaktpäeva, siis õpetuseks tulevastele tuutoritele - tuleks varuda endale pikka meelt ja mitte muretseda, et äkki keegi ei teegi kodutöid. Teevad küll, ainult et selline viimase hetke tööstiil muudab üksteiselt õppimise ja küsimise kodutööde valmimise käigus raskendatuks.

Jõudumööda püüdsin tuutorina kommenteerida isiklikes ajaveebides kodutöö versioonide valmimist.

Et õpetada üksteise tegemisi jälgima, palusime kontaktpäeval esitluse jälgimise ajal lisada ka kommentaare esitaja ajaveebi. See peaks kaasa aitama ka kolmanda kodutöö - oma õpidisianide hindamisele.

 

Kodutööde plusspoolel tooksin eraldi välja paljulubava kodutöö Heidi ajaveebist:

http://heidipaju.wordpress.com/opingud/kaugkoolituse-tehnoloogiad/

 

 

See on hea näide, kuidas võiks reaalselt kaugkoolitust läbi viia kasutades hajutatud õpikeskkondade ideed. Heidil on plaanis suvel ka koolitus realiseerida.

Kuna me soovisime kursuslastelt selliseid kodutöid, mis on neile enesele tähenduslikud - siis jäi nii mõneski töös esimese kodutöö juures nõutud enesejuhtiva õppimise aspekt tahaplaanile ja kodutöödes mõeldi juba laiemalt - ühesõppele või hajutatud õpikeskkondade viimisele koolikonteksti.

Äramärkimist disaini poolelt võiks leida Kristjani lähenemisviis siltidest tegevusmustri visualiseerimine - lihtne, kuid päris mõjus idee.

Eriti tahaks tunnustada ka Kairiti, Ele ja Merje katsetusi - mis aitasid kaaslastel ka paremini mõista, kuidas kodutööd valmis teha. Ajaveebis pooliku töö reflekteerimine on üks viise, kuidas saada tagasisidet ja püsida õigel kursil.

 

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.