| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

View
 

MII7008

Page history last edited by Kai Pata 16 years, 7 months ago

Kursus MII7008

Kui sul on omapoolseid kommentaare kursusel osalemisest, ole hea ja lisa need!

 

 

Kursuse eesmärk on õppida haldama ja looma sobivaid tegevusmustreid hajutatud arhitektuuriga web 2.0 õpikeskkondades.

 

Kursuse esimene kontaktpäev möödus positiivselt. Kõige rohkem tegi rõõmu, et keegi ei hakanud küsima, et tuleks hoopis treenida, kuidas IVAs või Web-CTs õpetada…kõik vaatasid ikka tuleviku suunas.

Ja õhkkond oli hästi tore - aitäh kõigile osalejatele!

See on tõepoolest üks konstruktivistlik kursus :) nii otseses kui ka kaudses mõttes. Tuleb ikka vaeva näha, et see hajutatud keskkond kujuneks ja koos ka toimima hakkaks..ja ise koos õppijatega juurde õppida.

 

Näiteks kujunes kursuse monitooringu lehekülg PageFlake programmis kõigi osalejate ühise koordineeritud tegevuse kaudu:

  • Algul tuli luua oma ajaveeb ja kasutajakonto sotsiaalses viitesüsteemis del.icio.us.
  • Seejärel tuli oma viitelehele lisada oma ajaveebi aadress ja see varustada ühise viitega MII7008.
  • Kursuse monitooringu lehel tõmbame ühise viitega varustatud materjalide viited ühisesse infovoogu, mida kõik saavad jälgida. Kuna monitooringu lehe haldajateks on vaid tuutorid, siis on nende ülesandeks lisada kõikide ajaveebide infovood ühisele agregaatorileheküljele.
  • Muidugi, kui agregaatori modifitseerimise õigusi õppijatega jagada, saaksid nad ise kursuse leheküljele oma ajaveebid lisada, mis oleks teine võimalus ilma sotsiaalsete viidete ja ühise viite kasutamist.

 

Joonis 1. Agregaatori ekraanipilt 1. kontaktpäeval

 

Pärast kontaktpäeva sain kaks erinevat kommentaari Indrekult ja Kairilt. Esimene neist oli maili teel, mille vastuse panin üles ka kõigile vaatamiseks ajaveebi. Kuna tuutor pole hajutatud keskkonnas kunagi kindel, mida õppijad jälgivad, siis sai kommentaar lisatud nii avalehele, kui ka kodutööde juurde ja agregaatoris asuvasse foorumisse.

 

Lisaks otsustasin kommenteerida alati ka õppijate individuaalsetes ajaveebides - need on minu arvates enesejuhitud õppimise keskseks suhtluspaigaks tuutori ja õppija vahel. Sinna lisatud kommentaaridest peaks ajaveeb teatama ka oma omanikku, mis lisab operatiivsust suhtlemisse.

Kairi kommentaar oli kirjutatud kursuse ajaveebi ja kuna mina olen selle ajaveebi omanik, tulevad mulle, kui tuutorile, automaatselt teated uutest lisanduvatest kommentaaridest. See võimaldab tuutoril operatiivselt saata vastuseid. Huvitav, kas ka kommentaari saatja sai maili teel teate, et vastus on tulnud? Igatahes vastas Kairit kaunis kiiresti, et sai kommentaari infost abi.

 Kas siia võib ka kirjutada?

 

Siinkohal mõned märkmed:

 

  • Kairi ajaveebi lugedes tuli selline mõte, et oleks hea, kui oma tehnilistest probleemidest natuke lähemalt kirjutaksite oma ajaveebis.
  • Olen avastanud ühe probleemi erinevates ajaveebides kommentaare lisades - osad ajaveebi omanikud eelistavad kommentaare modereerida, mistõttu võivad tuutori soovitused jääda kauaks märkamata. Osad ajaveebid ei luba liikmetel väljastpoolt kogukonda (nt. tuutoril) kommentaare lisada, kas tuutor peab olema kõikjal oma kasutajakontoga, kui õppija eelistab kogukonnapõhist ajaveebi?
  • Agregaatorisse ei jõua sotsiaalsete viitesüsteemide tellitud infovood alati koheselt - seetõttu ei ole kõikide oselaejate poolt sotsiaalses viitesüsteemis ühise märksõnaga ajaveebide viiteid kohe võimalik jälgida.
  • Oleks mõistlik kasutada kursustel ajaveebi, mis ei koosne mitte eraldi lehekülgedest (kuhu saab lisada vaid kommentaare ja mitte uusi artikleid) vaid ühtsest veebiartiklite lehest. Siis saaks agregaatorisse tõmmatud ühisest ajaveebi infovoost reaalajas järgida, mida uut on tuutor lisanud kursuse veebi.
  • Agregaatorist on suhteliselt raske märgata, kelle blogiga on tegu. Võib-olla aitaks see, kui blogi omanikud oma blogi pealkirjastaksid nii, et nende nimi seal kajastuks. 

 

Kursuse teine kontaktpäev

 

Kursuse teise kontaktpäeva kaks suurimat õnnestumist olid kodutööde esitamise osa ja videokonverents, suurimateks ebaõnnestumiseks võiks pidada kolme aspekti: kuna kursuslased on väga ebaühtlase kogemusega, siis jääb mõnede jaoks tegevus liiga lihtsaks, teiste jaoks on aga asjad ikka veel üle jõu käivad; teiseks ebaõnnestus kursusel pbwiki kasutamine (pikemalt allpool) ja kolmandaks pole arvutiklassis Flashplayer igasse arvutisse lisatud ja IE browseritega mitmed web 2.0 töövahendid ei tööta (kuid õnneks avastasime, et Firefox'iga saab teha), mida ka õppijad kritiseerisid, kuna sama kordus ka esimesel kontaktpäeval.

 

PbWiki on kena haridusliku suunitlusega wiki, kuid miinuseks on see, et korraga saab wikiprojekte jagada vaid 10 kaaslasega - meid oli aga poole võrra rohkem. Teine võimalus, mida PbWiki pakub oli aga petlik - nimelt lubab PbWiki siseneda ka erinevate kasutajanimedega kasutades ühiselt teadaolevat parooli. Seda lootsime meie kursusel kasutada - kuid võta näpust, sel juhul töötab "kes ees see mees reegel" ja wikis saab muudatusi teha vaid üks isik. Sügisest on kasutajate logimine teisiti korraldatud, loodame et asi töötab tehniliselt ka.

 

Miks videokonverents oli huvitav?

Kõigepealt peame tänusõnad ütlema Vello Randlale, kes aitas meid tehniliste vahenditega. Jagunesime kolme punkti vahel - kaks neist Tallinna Ülikoolis ja üks Tartu Ülikoolis. Aitäh Anne Villemsile ja tema toredale üliõpilasele laupäevasel päeval meiega arutamast teemal avatud/hajutatud või suletud/kompaktsed õpihaldusüsteemid. Videokonverentsi huvitavaim osa oli minu jaoks Anne Villemsi ütlemata õige meenutus ajast kui veel LMS süsteeme polnud ja õppimine käis hajutatud õpikeskkondades emaili ja listide vahendusel.

 

Kuna kodutööde järgi saab anda hinnangu ka kursusel õpetatud ideede mõistetavusele, oli siiski väga hea meel tõdeda, et väga paljudel oli kodutöö tehtud. Kuna kodutööd hakkasid isiklikesse ajaveebidesse ilmuma peamiselt eelmisel õhtul enne kontaktpäeva, siis õpetuseks tulevastele tuutoritele - tuleks varuda endale pikka meelt ja mitte muretseda, et äkki keegi ei teegi kodutöid. Teevad küll, ainult et selline viimase hetke tööstiil muudab üksteiselt õppimise ja küsimise kodutööde valmimise käigus raskendatuks.

Jõudumööda püüdsin tuutorina kommenteerida isiklikes ajaveebides kodutöö versioonide valmimist.

Et õpetada üksteise tegemisi jälgima, palusime kontaktpäeval esitluse jälgimise ajal lisada ka kommentaare esitaja ajaveebi. See peaks kaasa aitama ka kolmanda kodutöö - oma õpidisianide hindamisele.

 

Kodutööde plusspoolel tooksin eraldi välja paljulubava kodutöö Heidi ajaveebist:

http://heidipaju.wordpress.com/opingud/kaugkoolituse-tehnoloogiad/

 

 

See on hea näide, kuidas võiks reaalselt kaugkoolitust läbi viia kasutades hajutatud õpikeskkondade ideed. Heidil on plaanis suvel ka koolitus realiseerida.

Kuna me soovisime kursuslastelt selliseid kodutöid, mis on neile enesele tähenduslikud - siis jäi nii mõneski töös esimese kodutöö juures nõutud enesejuhtiva õppimise aspekt tahaplaanile ja kodutöödes mõeldi juba laiemalt - ühesõppele või hajutatud õpikeskkondade viimisele koolikonteksti.

 

Äramärkimist disaini poolelt võiks leida Kristjani lähenemisviis siltidest tegevusmustri visualiseerimine - lihtne, kuid päris mõjus ideede katsetamise viis.

Kristjani kodutöö heli on ka hea näide tema päristegevuse ja koolitöö seotusest.

 

 

Eriti tahaks tunnustada ka Kairiti, Ele ja Merje katsetusi - mis aitasid kaaslastel ka paremini mõista, kuidas kodutööd valmis teha. Ajaveebis pooliku töö reflekteerimine on üks viise, kuidas saada tagasisidet ja püsida õigel kursil.

 

Kursuse kolmas kontaktpäev: ühestegevus

Kursuse 3. kontaktpäeva alguses tutvustas Svetlana, kuidas Wordpressi keskkonnas oma ajaveebi väikeste vidinate abil paremaks muuta. Mis võiks olla widgets sõna tähenduseks eesti keeles? Nimelt proovisime üheskoos lisada oma ajaveebile viitepilve. Üllatuseks oli aga see, et viitepilve vidina lisamisega muutus kogu kursuse mall ja see tekitas osalejates pahameelt.

Hiljem asja lähemalt uurides selgus, et malli muutust saaks võimalikult palju vältida, kui valida rohkem kui üks vajalik vidin. Sel juhul saab näiteks lisada peale viitepilve ka veel kõige popimate artiklite pingerea (see koostatakse kõll vaid lähiajal vaadatud artiklite põhjal, mitte tagasivaatavalt kogu ajaveebi ajaloo osas), flickri pildivoo, viited jne. Igal juhul tundus olevat hea mõte paluda kursuslastel tutvustada mõningaid uusi võimalusi, millega nad vahepeal olid tutvunud - hajutatud keskkondades ei saa ka kõige tublim tuutor kõigi võimalike uuendustega kohe kursis olla.

 

Ühestegevuse läbiviimine näis õppijatele olevat rohkem arusaadav ja meelepärane kui enesejuhtiva individuaalse tegevuse läbiviimine. Samas on esimene vajalik, et teist tööd mõista ja läbi viia.

 

Ühestegevuse suurimaks õnnestumiseks pean seda, et lahendused olid tõesti mitmekesised.

 

Näiteks töötas üks rühm google.docs vahendusel, kasutades seda ka omamoodi jututoana.

 

Teine rühm tekitas google.docs vahendusel ühist dokumenti, kuid arutelud toimusid Gabble.com vahendusel. Selle rühma juures oli põnev kooperatiivse e. jagatud ülesannetega ühistegevuse rakendamine - google.docs pinnal töötas igaüks oma osa kallal eraldi eri värve kasutades.

 

Kolmas rühm sidus oma kodutöö tegemise teise kursuse kodutöö - projekti loomine - sooritamisega. Keskkond, kus toimusid nende ühised arutelud ja joonise koostamine oli Vyew (selles saab üheskoos arutada ja joonist luua), kuigi esmalt prooviti ka Bubble.com keskkonda, mille lubavused hinnati ebasobivaks.

 

Põnev ja vajalik kursuse jätkusuutlikuse mõttes oli ühe rühma kodutööna sündinud kursuse vookogu, mis loodetavasti leiab kasutust ka edaspidi.

 

Kursuse pragmaatiliseima lahenduse pakkusid välja õppijad, kes oma vookogu loomise asemel kasutasid juba olemasolevat kursuse vookogu ka ühiseks üksteise ajaveebide sidumiseks - ehk, polnudki vaja ise läbi proovida - töötav vookogu oli ju olemas. Rühm töötas ühiselt ajaveebides, püüdes rakendada nende lubavusi, smuti oli suuresti arutamiskeskkonnana kasutusel skype.com - ka see oli paljude jaoks esimene kogemus.

 

Üks rühm kirjeldas oma ühist infokogumise vookogu ja sellega tööd järgmiselt: kuna me nagunii iga päev näeme ja räägime, siis polnud meil suhtluskeskkonda vaja kasutadagi.

 

Niisiis on võimalusi alati palju ja neis kõigis on midagi uut ja õpetlikku.

 

Teise päeva tegemiste hulka luulus veel LeMill keskkonna katsetamine, Creative Commons põhimõtete ja õpiobjektide mõistega tutvumine.

Kas plagiaadi tarkvara ka jõuti tutvustada?

 

Pärastlõunal tutvustasin veelkord (sest mõned olid ka minu sügiseses loengus) evalveerimise printsiipe, seekord rohkem enesejuhtiva ja ühesõppe hindamisest lähtuvalt. Peamiselt sai räägitud õpikontrakti e. õpilepingu uutest rakendamisvõimalustest ajaveebides, wikides ja portfooliotes.

 

Lõpetuseks tutvustasin veelkord, mida kodutööst - enesejuhtiva ja ühesõppe tegevuse evalveerimisest lubavuste alusel - oodata.

 

Kursuse viimase kontaktpäeva lõpus kirjutasid nii mõnedki õppijad kommentaare ka hindamaks kursust kui tervikut:

 

Tagasivaade kursusele

Tunnistan, et kursuse alguses oli pisut segane, mida nõutakse, mida on vaja arvestuse saamiseks teha jne. Olen harjunud mõtlema ja tegutsema piirides, mis seatakse kas auditoorse või suletud keskkonna põhise kursusega. Ehk maailmaga, kus igasuguse õpitegevuse eesmärk ja käigud on ette teada ning kokkuleppitult arusaadavad.

Nüüd, pärast kursuse lõppu, võin meeldiva üllatusena tõdeda, et meie kursus ja õppimise viis (kus esmapilgul kõik natuke segane ja liiga abstraktne näib) annab lisaks uuele kogemusele ja hangitud oskustele ka terviklikuma ettekujutluse ennastjuhtivast õppimisest. Tihtipeale kaob loengute ettevalmistamise, akadeemiliste nõuete täitmise jms juures üldine pilt silmist ja tegevus taandub punktide kogumisele (linnuke cv-s, AP matriklis, artikkel aktsepteeritud ajakirjas). Kuid peamine - õppuri julgustamine teel teadmiste hankimisele ja õpiharjumuse kujundamine - jääb kuhugi tahaplaanile.

Tahan tänada Kaid ja Terjet huvitava ja äärmiselt hariva kursuse eest ning teie tegemistele jõudu soovida. Usun, et TLÜ on teie näol õppejõudude ridadesse tublisti täiendust saanud.

Heidi

 

Comments (1)

Anonymous said

at 12:35 pm on Apr 22, 2007

Igat wiki lehekülge saab kommenteerida. Kommentaarid on vajalikud eriti juhul, kui rühm soovib läbi arutada, kuidas lehekülge muuta.

You don't have permission to comment on this page.